ei saa lumistest taimedest üle ega ümber

vahel peab õnnelik olema, et soovitud asjadest midagi välja ei tule.

aitäh, Jõuluvana!

because love is all around me but not inside me

nii imelik on mõelda, et paar aastat tagasi oleks ma praegu juba nii jõulutundesse vajunud, et ma ei paneks isegi seda tähele, kui taevast nugasid sajaks. jookseksin mööda poode ringi ja otsiksin kõige ilusamaid kruuse, mida emmele ja issile kinkida. sel aastal ei ole jõulutundest mitte mingit märki. lumi on küll maas ja külm on ka, aga ikka pole mingit jõulutunnet. võib-olla on asi selles, et me saame koolist lahti alles päev enne jõululaupäeva? imeb igaljuhul. tahaks ikka jõuludest samamoodi vaimustuda. kuigi see külm ilm ja lumi teeb ikkagi iga päeva ilusaks ja tuju heaks.

miks ei võiks igal pühapäevaõhtul teha sellist pisikest get-togetherit väikese saunaga? i would like it veryvery much!

aga jah, tuli välja, et on ülihalb õhtu. mõtlesin täna, et olen hea tütar ja annan emmele oma cammi talle jõulupeole kaasa. kell 10 tuleb kõne - kuule, su kaamera ei lülita ennast sisse enam, mitte ükski nupp ei tööta. wtf emme, aitäh.

I have a feeling that tonight's gonna be a good night

i want to sit here and drink tea with you

sest vahel teevad head mälestused kurvaks

she's a loner, just like me

Ma kahjuks ei kujuta ette ka, kes selle kirjutas, aga wow

'Lollipops turn into cigarettes. The innocent ones turn into sluts. Homework goes in the trash. Mobile phones are being used in class. Detention becomes suspension. Soda becomes vodka. Bikes become cars. Kisses turn into sex. Remember when getting high meant swinging on the playground? When protection meant wearing a helmet? When the worst things you could get from boys were cooties? Dad’s shoulders were the highest place on earth and mum was your hero? Your worst enemies were your siblings. Race issues were about who ran the fastest. War was only a card game. And the only drug you knew was cough medicine. When wearing a skirt didn’t make you a slut. The most pain you felt was when you skinned your knees, and goodbyes only meant until tomorrow? And we couldn’t wait to grow up...'

Päris mõnus on sõbrannale joonistatud pilt Õismäele unustada, peaaegu õige peatus maha magada ja siis pärast veel peaga seina joosta. Mmm, nice party. Pärast veel Pässa Hesburgeri juurest jalgsi Nõmme ujulani minna ja seal otsustada, et arvestades kõndimise sirgust peab ikka taksoga minema ja siis suvalise takso peale hääletada ja tasuta koju saada. Ja hoolimata sellest, et ma olen hoor ja maksan 50.- tund, oli laupäev ka ilus. Ilusaim hetk oli Kerstini trepist alla kukkumine. Vaene pisikene : (

sest ma tahaks uuesti sarnast pidu. gogo, rebased

Life is full of surprises. Eile tuli väga üllatav sünnipäevakutse. Nüüd joonistan talle pilti. But yeah, it's an epic fail. Tagumine pool on ilus vähemalt.

Kas sa mäletad? Kas sa mäletad neid päevi, kui me olime koguaeg ninapidi koos? Kui me olime nagu sukk ja saabas. Kui me olime nagu niit ja nõel. Kui me olime nagu Kadri ja Kristi. Kas sa mäletad seda päeva, kui me saime ühel ilusal reede õhtul Jaani kiriku ees kokku ja läksime rulluisutama? Kas sa mäletad neid aegu, kui me sõitsime mõlemad bussiga Hiiule ja läksime Türgi kohvikusse, et juua plastiliini-maitselist teed ja süüa tavük dürüm'i, mille seest mina ilmselgelt enamuse asjadest välja nokkisin? Kas sa mäletad seda, kuidas me 'portselanmehega' pilte tegime? Kas sa mäletad seda, kuidas ma Nõmme Ema selga ronisin? Kas sa mäletad seda, kuidas me Nõmme silla peal enekapilte tegime? Kas sa mäletad seda, kui me läksime miinuskraadidega Pirita randa ja seal jalgupidi vette, et ma saaks haigeks jääda, aga lõpuks olid sina see, kes haigeks jäi? Kas sa mäletad seda, kuidas me tulime Simpel Sessionilt, sõitsime trolliga Väike-Õismäele ja sa tegid spagaati ja astusid mu lumivalgetele tossudele peale? Kas sa mäletad seda, kuidas su näpud jäid marsa ukse vahele? Kas sa mäletad, kuidas me istusime sinu vanni ääre peal ja panime oma jäätunud varbad kuuma vette? Kas sa mäletad seda Kuldrula? Kas sa mäletad neid kordasid, kui me käisime Tartus ja üürisime omale maailma armsamaid kodumajutusi? Kas sa mäletad seda tuba, mille seintel olid helendavad tähed? Kas sa mäletad seda, kuidas me saime 'Kellele ei meeldiks Johnny Depp'i" sisse? Kas sa mäletad seda, kuidas ma Politseipargis su emaga rääkisin ja samal ajal nutsin? Kas sa mäletad neid kordasid, kui ma olen sinu juurde ööseks tulnud? Kas sa mäletad seda korda, kui sa andsid taksole 400 krooni tippi? Kas sa mäletad seda korda, kui me taksojuhiga pool tundi vaidlesime, sest tal polnud meile raha tagasi anda? Kas sa mäletad kõiki neid kordasid, kui me oleme eriti idiootseid pilte teinud? Kas sa mäletad neid Johha piitsapilte? Kas sa mäletad seda, kuidas me oleme koos purjus olnud? Kas sa mäletad seda pidu enda juures? Kas sa mäletad seda pidu minu juures? Kas sa mäletad neid kordasid, kui me oleme linnas joomas käinud? Kas sa mäletad neid kordasid, kui me oleme tülli läinud ja viie minuti pärast jälle ära leppinud, sest me saame aru, kui mõttetu see kõik oli? Kas sa mäletad neid kordasid, kui me oleme tülli läinud ja mitte niiväga ruttu ära leppinud? Kas sa mäletad neid kordasid, kui me oleme kõiki mõnitanud? Kas sa mäletad neid kordasid, kui me oleme teineteise õlgadel poiste pärast nutnud? Ma loodan, et sa said praegu kõikidele neile küsimustele vastata jaatavalt, sest minu jaoks on need unustamatud hetked ja ma usun et ka sinu jaoks.

'Kristi, kas sul on hiline puberteet peal? Sa oled nii imelik. Sa olid kunagi palju normaalsem.'

'Misasja, mismõttes?'

'Ma ei tea, mossitad kodus, ei räägi meiega.'

Ja seda kõike sellepärast et ma ütlesin issile, et ma tunnen ennast nagu alaarenenud laps, kui me Tweenie põngerjaid vaatame. Must love my daddy  :)

päris vähe pilte on ka viimasel ajal. i am so boring :( või siis inspiratsioonivaba. või siis mõttetu. või siis imelik puberteet :)

Ja mul on kohutavalt kahju kooli lõpetada sel aastal. Tahaks oma kõrghariduse ka samas keskkonnas omandada.

I just don't have a clue, what to do. Vihkan seda, et ma 90% kindlalt EKAsse sisse ei saa. Ja samas, kas ma üldse tahan sinna sisse saada? Kardan täiega, et see pealesunnitud pildistamine ja 'artsutamine' rikub selle võlu ära ja siis ma ei taha sellega enam tegeleda. Kuigi ma ei taha ise ka seda väga uskuda. Aga ikka on raske.

Lisaks kõigele sain teada, et sellejaoks, et saada gümnaasiumi inglise keele õpetajaks, pean ma õppima inglise keelt ja kultuuri, sest pedagoogika-bakaga ei saa ma magistriõppesse õiget eriala õppima minna. it all suxxxx so hard

üks pisike tähtis asi: registreerisin ennast EKA ettevalmistuskursustele. st kui ma alates neljandast jaanuarist konstantselt masenduses olen, siis teadke, et see on EKA süü.

I wouldn't like to go out with someone like me

siis kui päike oli juba halb  ja jalad olid amputeeritud

Ma mäletan seda aega, kui ma mõtlesin, et õpetajad on ikka värdjad küll. Iga päev mõtlesin, et mis toimus selle inimese peas, kes peale 12-aastast õppetööd tuleb selle peale, et minna õpetajaks õppima. Ja mis te arvate, mida ma praegu õppima tahan minna? Just nimelt, TLÜ'sse pedagoogikat. wtf, mis mu peas toimub. miks ma tahan saada inimeseks, keda ma ise ülivähe austasin? kas ma tõesti loodan, et minuga ei käituta nii, nagu iga päev õpetajatega käitutakse? ja miks ma nii halvati tasustatud tööle tahan minna?

sest mu peast käis läbi mingi imelik jõnks ja ma pean seda tegema.

• tõmbasin super mario


• tegin twitteri


• emme andis maailma armsaima kleidi mulle


• armastasin oma sõpu


• avastasin, et viin ei lähe alla


• sõitsin maara juurest rattaga koju kell pool neli öösel


• rääkisin kellegiga, kellega ei oleks tohtinud rääkida

that's about it

retsi korraldamine võtab ikka reaalselt läbi. jooksed päev läbi mööda kooli ringi, mõtled süsteeme ja siis saad teada et su süsteeme ei lähegi vaja. oh joy :) rahadega miinustes ja muidu tore. aga pole hullu, küll kõik korda saab.

(sure, Jaan Michelson)