nii imelik on mõelda, et paar aastat tagasi oleks ma praegu juba nii jõulutundesse vajunud, et ma ei paneks isegi seda tähele, kui taevast nugasid sajaks. jookseksin mööda poode ringi ja otsiksin kõige ilusamaid kruuse, mida emmele ja issile kinkida. sel aastal ei ole jõulutundest mitte mingit märki. lumi on küll maas ja külm on ka, aga ikka pole mingit jõulutunnet. võib-olla on asi selles, et me saame koolist lahti alles päev enne jõululaupäeva? imeb igaljuhul. tahaks ikka jõuludest samamoodi vaimustuda. kuigi see külm ilm ja lumi teeb ikkagi iga päeva ilusaks ja tuju heaks.