Ma mäletan seda aega, kui ma mõtlesin, et õpetajad on ikka värdjad küll. Iga päev mõtlesin, et mis toimus selle inimese peas, kes peale 12-aastast õppetööd tuleb selle peale, et minna õpetajaks õppima. Ja mis te arvate, mida ma praegu õppima tahan minna? Just nimelt, TLÜ'sse pedagoogikat. wtf, mis mu peas toimub. miks ma tahan saada inimeseks, keda ma ise ülivähe austasin? kas ma tõesti loodan, et minuga ei käituta nii, nagu iga päev õpetajatega käitutakse? ja miks ma nii halvati tasustatud tööle tahan minna?

sest mu peast käis läbi mingi imelik jõnks ja ma pean seda tegema.