'Kristi, kas sul on hiline puberteet peal? Sa oled nii imelik. Sa olid kunagi palju normaalsem.'

'Misasja, mismõttes?'

'Ma ei tea, mossitad kodus, ei räägi meiega.'

Ja seda kõike sellepärast et ma ütlesin issile, et ma tunnen ennast nagu alaarenenud laps, kui me Tweenie põngerjaid vaatame. Must love my daddy  :)

päris vähe pilte on ka viimasel ajal. i am so boring :( või siis inspiratsioonivaba. või siis mõttetu. või siis imelik puberteet :)

Ja mul on kohutavalt kahju kooli lõpetada sel aastal. Tahaks oma kõrghariduse ka samas keskkonnas omandada.

I just don't have a clue, what to do. Vihkan seda, et ma 90% kindlalt EKAsse sisse ei saa. Ja samas, kas ma üldse tahan sinna sisse saada? Kardan täiega, et see pealesunnitud pildistamine ja 'artsutamine' rikub selle võlu ära ja siis ma ei taha sellega enam tegeleda. Kuigi ma ei taha ise ka seda väga uskuda. Aga ikka on raske.

Lisaks kõigele sain teada, et sellejaoks, et saada gümnaasiumi inglise keele õpetajaks, pean ma õppima inglise keelt ja kultuuri, sest pedagoogika-bakaga ei saa ma magistriõppesse õiget eriala õppima minna. it all suxxxx so hard

üks pisike tähtis asi: registreerisin ennast EKA ettevalmistuskursustele. st kui ma alates neljandast jaanuarist konstantselt masenduses olen, siis teadke, et see on EKA süü.

I wouldn't like to go out with someone like me

siis kui päike oli juba halb  ja jalad olid amputeeritud

Ma mäletan seda aega, kui ma mõtlesin, et õpetajad on ikka värdjad küll. Iga päev mõtlesin, et mis toimus selle inimese peas, kes peale 12-aastast õppetööd tuleb selle peale, et minna õpetajaks õppima. Ja mis te arvate, mida ma praegu õppima tahan minna? Just nimelt, TLÜ'sse pedagoogikat. wtf, mis mu peas toimub. miks ma tahan saada inimeseks, keda ma ise ülivähe austasin? kas ma tõesti loodan, et minuga ei käituta nii, nagu iga päev õpetajatega käitutakse? ja miks ma nii halvati tasustatud tööle tahan minna?

sest mu peast käis läbi mingi imelik jõnks ja ma pean seda tegema.